| JUBA AASTAID, ALATI MÄRTSIS ... | FOR MANY YEARS ALREADY, ALWAYS IN MARCH ... |
| Jaan Kaplinski | trans. the poet and Fiona Sampson (from Estonian) |
|
Juba aastaid, alati märtsis hakkab mul kahju nendest sumedatest pilvealustest päevadest. Päriskevade tulek heidutab: siis on kõik korraga uus ja imelik - ukseesine, pesemata aknad, pajude pungad, lume alt paistvad mättad, kuldnokad ja kuu jõeluha kohal. Kõik on nagu kutse, kõik kiusab ja meelitab - toast ära, kodust ära, endast ära, meelest ära, valguma laiali mööda maad ja vett, minema kuskile mujale, olema kuskil mujal, olema keegi muu, ja kui seda ei suuda, siis vähemalt kisama, tantsima, kirjutama, laulma kõige lollimaid kevadelaulukesi, et kuidagi vaigistada seda pakitsemist, millest ei saa aru, kas ta on veres või vaimus või milleski muus. Ehk on ta hoopis kaladest, lindudest või talupoegadest esivanemate, eelmiste elude mälu, mis mus virgub, kihk ujuda luhtadele kudema, otsida paarilist ja pesaaset, katsuda peoga, kas muld on juba soe ja tahe, või midagi veel mõistmatumat ja põlisemat: seemnetera teadmine, et on aeg lahti minna ja tärgata, joovastus ja hirm veel ühe surma ja sündimise ees. |
For many years already, always in March, I begin to feel sorry for these quiet days and cloudy skies. The arrival of the real spring has something frightening in it: then everything is suddenly new and strange - the door mat, unwashed windows, buds on the willows, tufts of grass sticking up through the snow, the starlings and the moon above the floodplain. Everything is like a call, everything's tempting and luring you out of the room, out of home, out of yourself, out of mind, to flow over land and water, to go somewhere else, to be somewhere else, to be somebody else, and if you cannot, then at least to shout, to dance, to write, to sing some stupid spring songs. in order to soothe this urge. You cannot understand whether it is in the blood or in the mind or somewhere else. Maybe it is the cellular memory of my ancestors - fish, birds or peasants - the memory of previous lives awakening in me an urge to swim to flooded meadows to spawn to look for a partner and a nesting place, to feel with your hand whether the soil is warm enough; or something even more mysterious and archaic: the understanding of a seed that it's time to sprout, the thrill and fear of yet another death and birth. |
Copyright © Jaan Kaplinski 2004, transl. © Jaan Kaplinski & Fiona Sampson 2004 - publ. Bloodaxe Books
 ...buy this book |