EI OLE KODUNE SIIN SÜNTEETILISES
MAAILMAS
THIS SYNTHETIC WORLD
.
Jaan Kaplinskitrans. the poet and Fiona Sampson (from Estonian)
Ei ole kodune siin sünteetilises maailmas,
kus vana hea värnitsalõhna asemel
on glüftaali, pentaftaali ja nitrovärvi lehk,
millega minul on raske, paljudel
hoopis võimatu harjuda;
kus kapid ja riiulid seisavad koos
saepurust ja liimist ja oodi rõõmule
võid mängida plastmassist flöödil
või kuulata plaadilt mõne surnud
kuulsa dirigendi juhatatuna. Surnud
asjadest, inimestest ja häältest
ongi meie keskkond kokku pandud. Elav taganeb
meie eest, kuni on veel puutumata loodust,
või elab väikestviisi edasi meie kõrval -
lillepotis, akvaariumis, seinapraos, prügisahtis.
Tudeng, kes öösi eksamiks õpib,
paneb raamatu kõrvale ja läheb tapma lutikaid,
kes ilmuvad nagu alati kindlal kellaajal
oma redupaikadest välja ja ronivad vooditesse.
I do not feel at home in this synthetic world
where the good old varnish scent is replaced
by the scent of acrylic and glyphtal paints
I find hard, sometimes impossible to get accustomed to;
where shelves and tables are made
of sawdust and you can play the Ode to Joy
on an plastic flute or listen to it in a recording
by some long since dead conductor. Your environment
consists of dead things, people and voices. The life withdraws
in front of us, until there still is wilderness where to retreat.
Or it survives in hideouts beside us:
in flower-pot, aquarium, wall crack, dustbin.
A student, awake late at night
puts aside the book and kills some bedbugs
who, as always, leave their holes at a certain hour
and creep into the bed.

Copyright © Jaan Kaplinski 2002, transl. © Jaan Kaplinski & Fiona Sampson


next
index
translator's next